Pühapäev, 22. november 2015

3D-joonis Thingverse keskkonnast

Harjutus: Leia Thingiverse keskkonnast 3D-joonis, mis kujutab lihtsat rõngast. Lisa see oma kogumikku ja salvesta see ka STL-failina oma arvuti kõvakettale. Valmista see fail ette printimiseks ja ekspordi see mälupulgale. Uuri internetist järele, milliseid failitüüpe lisaks STL-failidele oskab MakerBot Desktop veel avada 3D-joonistena. Ja millise laiendiga on sinu eksportfail mälupulgal?

Thingverse keskkonnast (https://www.thingiverse.com) otsisime rõngast otsingumootorit kasutades, märksõnaga ring (eesti keeles sõrmus). Sõrmus on ka kui rõngas. Vastuseid tuli ~9000. Meie valisime käevõru (http://www.thingiverse.com/thing:288182), mille allalaadimisel arvuti on fail STL-faililaiendiga. NB! Valisime suurema käevõru tüübi.


Kuna fail on stl faililaiendiga siis on võimalik koheselt lisada programmi MakerBot Desktop ja anda käsklus "Prindi".

Interneti otsingu tulemusel leidsime, et lisaks STL-failile toetab MakerBot Desktop ka OBJ, Thing, MakerBot (vastuse leidsime siit: https://www.makerbot.com/support/new/3D_Printing/Knowledge_Base/File_Types).

Laupäev, 21. november 2015

Ruumilise "klotsi" meisterdamine, arvutamine ja X-Y-Zkordinaatteljestiku uurimine



Harjutus: Tee  ruudulisele paberilehele liimist ristkülik küljepikkusega 3 x 4 ruutu. Lase liimil kuivada ja lisa seejärel teine liimikiht esimese peale. Tee sellest tegevusest oma nutitelefoniga stoppkaadri-video, kasutades selleks vastavat äppi (nt. iMotion või PicPac) ja laadi see video oma rühma blogisse. Lisa samal moel veel 3 liimikihti ja mõõda viiekordse liimikihi paksus. Mitu kihti liimi oleks vaja lisada ja kui palju aega selleks kuluks, et kuivanud liimist tekiks 3-mõõtmeline (ruumiline) klots kõrgusega 1 cm?  Lisa oma liimikujundi servadele koordinaatteljed (X-, Y- ja Z-telg). Kirjuta oma rühma blogisse, millise kuulsa Prantsuse matemaatiku nime järgi on selline X-Y-Z koordinaatsüsteem saanud oma nime.

STOPPKAADRI-VIDEO


Ülesande lahendamiseks lõikasime A4 formaadis valgest koopiapaberist ristkülikuid küljepikkusega 3 x 4 cm (märkasime hiljem, et ülesanne oli määratud ruudulisele paberile. Meile tundub, et koopiapaber on natukene paksem kui tavaline ruuduline leht). Sattusime hoogu ja tegime neid hulgim :) Liimisime paberid pulgaliimiga. PVA liim kuivab kauem ja kodutöö nr. 1 oleks võtnud väga kaua aega. Pulgaliim kuivab pea koheselt, mis tegi töö mugavamaks ja kiiremaks.

Paberite liimimise jäädvustasime nutivahendiga (iPad) pildistades. Jah, me teame, et nutiseadmetega saame kasutada stoppkaadri-video tegemiseks erinevaid äppe, kuid pildistatmise meetodiga saame sassi läinud pildid vahepeal ära kustutada. Kokku tuli 281 pilti. Stoppkaadri-video tegime fotodest veebilehel GIFMaker.me (http://gifmaker.me). GIF-animatsiooni on lihtne teha. Laed enda fotod üles, paned paika animatsiooni suuruse ja piltide vahetuse kiiruse ning väheke ootamisel saab stoppkaadri-video arvuti laadida.

ARVUTAMINE
5 ristküliku kujulise (3 x 4 cm) lehe kokku kleepimine võttis meil aega 1 minut ja 42 sekundit. Me pidime arvestam kleepimisel liimi kuivamisega. Kokku liimitud lehtedest tekkinud "klotsi" kõrgus oli ~1mm. Kui meil oleks vaja tekitada 3-mõõtmeline klots, mille kõrgus on 1cm siis meil läheks vaja 50 lehte ja nende kokku liimimiseks kuluks aega ~17 minutit.

Selgitus: 
· 1 cm = 10 mm ja 1mm = 5 liimitud lehte siis 1cm = 50 lehte
· 1 mm = 1 min 42 sek siis 1 cm korral tuleb korrutis teha lehtede arvuga.

(50 x 102sek) / 5 = 1020 sek /60= 17 min
Väga lihtne sekundite teisendus minutiteks: http://www.unitconversion.org/time/seconds-to-minutes-conversion.html


Z-Y-Z  KOORDINAATTELJESTIKU JOONISTAMINE "KLOTSILE"

X-Y-Z õige

Esimese hooga joonistasime Z-Y-Z  koordinaatteljed joonise järgi, kuid saime aru, et tegime valesti. Meie matemaatika õpetaja tegid meile väikesed parandused. Muutsime kordinaatteljed ruumiliseks, kus x ja y on küljed ning z on kõrgus.

KUULUS PRANTSUSE MATEMAATIK
Uurisime enda matemaatika õpetaja Merikese käest, kes võiks olla see kuulus Prantsuse matemaatik, kelle nime järgi on selline X-Y-Z koordinaatsüsteem saanud oma nime. Õpetaja suunas meid enda klassi raamaturiiuli juurde infot otsima. Need raamatud olid rohkem gümnaasiumi õpilastele mõeldud. Uurisime, otsisime, lugesime, vaatasime jne - isegi õpetaja tuli meile appi ja leidsime vastuse! See kuulus Prantsuse matemaatik peaks meie otsingute andmetel olema R. Descartes (1596-1650).